Erametsakeskus- Johannes Valk postitused

Kõik erametsakeskuse foorumi postitused 2 kuni 36 PDF formaadis

#2 Re: Seadused » Maamajandus ja maaelu valimisprogrammides » 23-01-2015 18:45:34
Johannes
Tegin samalaadse vaatluse veel kolme väiksema erakonna programmide osas.

1. Eesti Vabaerakond 8,4%, kuid sellele lisandub eraldi 1,8 leheküljeline Maaelu programm

2. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 7,4%

3. Rahva Ühtsuse Erakond 5,7%

Erakond Eestimaa Rohelised programmi ei õnnestunud leida. Protsent näitab, nagu varemgi, kui suur osa programmi või platvormi tekstist on pühendatud põllumajandusele ja maaelule.

Nagu siit näha on Eesti Vabaerakonna pühendumine vaadeldavale teemale erakordselt suure osatähtsusega. Nende Maaelu programmi http://vabaerakond.ee/maaelu-programm-2015-valimisteks vaatlemisel torkab silma see, et püstitatud on konkreetsed ja selged eesmärgid. Suund on väiksemate ja ühistuliste ettevõtete eelisarendamisele, samuti alustatavate ettevõtete ja noorte põllumajandusettevõtjate toetamine.

Oma osa on ka metsal ja mainitud on muudatuste vajadust jahi korraldamisel. Vajaka jääb vast see, milliseid ümberkorraldusi tuleks teha seatud eesmärkide saavutamiseks (Maaministeeriumi idee realiseerimine). Ilma taolise ümberkorralduseta riigi töös väheneb oluliselt püstitatud eesmärkide saavutamise tõenäosus. Valimiskünnise ületamisel on selle erakonna toetamine maainimeste poolt alternatiivseks võimaluseks oma tahte väljendamisel.

#3 Seadused » Maamajandus ja maaelu valimisprogrammides » 22-01-2015 18:23:47
Johannes
1. Vaatasin üle nelja põhitegija valimisprogrammid. Kuigi määrav ei ole eri valdkondadele pühendatud programmiosa pikkus vaid pigem see, mis on ära tehtud oma võimul oleku ajal, tuleb paratamatult tähelepanu pöörata ka maaelule pühendatud programmi tekstiosade osatähtsusele. Keskerakonna programmi 31 leheküljest (ilma tiitel- ja sisukorra leheta) on maamajandusele (põllu-, metsa- ja jahimajandus) ja maaelupoliitikale pühendatud ca 1,4 lk, ehk 4,5% programmi mahust. Liites siia juurde kohaliku omavalitsusi ja regionaalpoliitikat puudutava osa ca 2,0 lk, ehk 6,5% saame kokku 11,0% programmi sõnalisest mahust. Reformierakonnal on programmi teksti 79 lk, millest maaelule pühendatud 3 lk, ehk 3,9%. Programm on jagatud 10-ks osaks, millest maaelu puudutab tagantpoolt lugedes kolmas osa. IRL pdf formaadis programm lubati ilmutada 3. nädala lõpus. Ligikaudsel hinnangul on maamajandusele pühendatud 3,5 lk, ehk 4,2% tekstist.

Regionaalpoliitika maaelu osa on käsitletud 2,8 leheküljel, ehk 3,3%. Kokku 7,5%. SDE programmi teksti on 41 lk, millest põllumajandusele ja maaelule on pühendatud 2,9 lk, ehk 7,1%. Maaelule ja regionaalpoliitikale pühendatud teksti mahu osatähtsuse järgi reastuvad erakonnad järgmiselt: 1. Keskerakond 11,0% 2. IRL 7,5% 3. SDE 7,1% 4. Reformierakond 3,9% Selgelt eristuvad esimesel ja viimasel koha olevad erakonnad. Kaks vahepeal asuvat erakonda asuvad huvitaval kombel pea täpselt esimese ja viimase erakonna vastava teksti osa osatähtsuse keskmisele (7,45%) väga lähedal. Teksti mahu osatähtsusest tähtsam on muidugi selle sisu. Reformierakonna võimul oleku 9 aasta jooksul on toimunud pidev maaelu hääbumine, mis on avaldunud eeskätt maaelanikkonna vähenemises ja külade tühjenemises. Nende võimul oleku ajal on toimunud maaelu osas oluline taandareng Reformierakonna valimisprogrammis esitatud visiooni kahe esimese punkti osas. Seoses tootmise koondumisega suurematesse ettevõtetesse on majandamise osas saavutatud mõningat edu. See on saavutatud väiksemate, peamiselt füüsilisest isikust ettevõtjate, välja suretamise arvel. Eesmärkides välja toodu on tegelikult erakonna tegemata jäänud töö mille elluviimise osas on vähe lootust, sest senine tegevus on oma mõju avaldanud enamasti vastupidises suunas. Siiski on neil programmi sisse kirjutatud üks oluline eesmärk, mida ka teised erakonnad võiksid hoolega kaaluda. See on Maamajandusministeeriumi loomise idee. Juhul kui siia alla koondada lisaks Põllumajandusministeeriumi haldusalale ka praeguse Keskkonnaministeeriumi ja Regionaalministri haldusalas olev, võiks sellest loodavast ministeeriumist, (mida võiks nimetada ka Maaministeeriumiks), saada oluline tugi pidurdamaks meie maaelu hääbumist. Reformierakonna poolt juhitava valitsuse korral puudub usk nende soovi maaelu edendada, sest nende senine tegevus on kinnitanud pigem vastupidist. Tegemist võib olla ettekavatsetud segaduse tekitamisega maaelu juhtimises eesmärgiga vähendada veelgi maainimeste hääle mõjujõudu, ehk nn. „trooja hobusega“. Maainimeste silmis rohkem usaldust teeninud mõnel teisel erakonnal, kes ülaltoodud ideest aktiivselt kinni haarab, on võimalus võita hääli, sest maal elab jätkuvalt hulk inimesi kes muutusi pikisilmi ootavad.

Kindlasti usaldatakse vähem erakondi, kes lubavad vähendada kõiki makse ja samaaegselt kasvatada jõuliselt miinimumpalka, tõsta pensione ja toetusi. Arusaadavatel põhjustel pole tegemist reaalsete lubadustega. Lihtne inimene näeb Maaelu juhtimise muutmisest nii omale kui riigile tekkivat võimalikku kasu. Selles pole põhjust kahelda. Muudatused on vajalikud ja teostatavad. Võiks isegi ütelda, et möödapääsmatud. Kui riigi elus tahetakse teha midagi teisiti, avaneb maaelu ja regionaalpoliitika juhtimise ümberkujundamise teoks tegemisega selleks suurepärane võimalus. Erinevalt enamustest teistest lubadustest, mis nõuavad riigilt täiendavat ressurssi, avaneb siin võimalusi ka kokkuhoiuks. Kui me räägime talupojatarkusest, siis pole see ju midagi muud kui pikka aega kestnud looduslik valik, mis võimaldas eeskätt nutikamatel ellu jääda. Nutikamad ja tugevamad suutsid rajada parema eluaseme, tuua koju rohkema jahisaagi ning kasvatada pere tarbeks enam toitu. Ellujäämiseks oli vaja omandada uskumatult palju olulisi, mitmekülgseid, praktilisi oskusi ja teadmisi. Sealjuures tuli kõik talletada mällu ja neid järglastele edasi anda. Kaasaegne
(linna)inimene oskab küll arvutinuppe klõbistada, kuid iseseisva mõtlemise võimelt ja nutikuselt jääb ta oma esivanematele alla. Küllap ka lihtne maainimene omab piisavalt mõistust tegemaks vahet Kaval Antsu ja usaldusväärsema isiku vahel. Seni kuni ta pole jõudnud äratundmiseni kes on kes, pole lootust tema toetust saada.
Johannes Valk, agraarökonomist
Minu varajasemaid maaeluteemalisi kirjutisi on võimalik lugeda Erametsakeskuse foorumist aadressil http://www.eramets.ee/foorum/viewforum.php?id=3 vt. Johannes.

 Mine
#4 Re: Seadused » Kogu võim kapitalile! » 07-01-2014 19:35:51
Johannes
Suur tänu Arne Nielsenile põhjaliku selgituse eest. Seda on vaja kaasa mõeldes lugeda mitu korda üle. Üheks kõige drastilisemaks näiteks, kuidas väärastati kõrge kultuuritasemega rahva avalik arvamus oli fašism Saksamaal. Mingil määral on maainimesed viidud tollaste juutidega võrreldavasse olukorda. Getode asemel on küll infrastruktuurivaesed maapiirkonnad ja füüsiline hävitamine on asendatud väljasuretamisega. Viimane toimub eeskätt maal asuva väikeettevõtluse väljasuretamise teel. Nagu Saksamaal, on ka meil võimalik seda teha vaid väärastatud avaliku arvamuse toel.
Mul on rõõm teatada, et juba eile, 6. jaanuaril sain Keskkonnaametist vastuse metsateatise erineval kujul raskendatud täitmise osas. Tõstatasin selle probleemi 29.12.13, vt ülaltpoolt. Selgituse põhisisuks oli, et metsateatise pdf vormi kasutamiseks tuleb arvutisse laadida pdf viimane versioon. Tegin seda ja kõik toimis, nii nagu nende juhendis kirjas. Saatsin Keskkonnaametile kohe ka sellekohase teate koos ettepanekuga täiendada veidi kodulehte. Väljavõte neile saadetud kirjast: Ilmselt pole paljudel kasutajatel arvutis viimast versiooni ja nende jaoks asi ei toimi jätkuvalt. Näiteks kontrollis seda veel täna õhtul üks Keskkonnaameti metsateatistega tegelev inimene. Samuti sain pea samasuguse info ühelt metsanduse konsulendilt. Minu järeldus on selline, et olenevalt pdf versioonist, saadakse erinev tulemus. Asjale oleks lihtne lahendus kui kodulehel oleks märge, et kasutada tuleb pdf viimast versiooni ja võimaldada see kohe sealtsamast alla laadida. Kurvastuseks tuleb aga ütelda, et küsides täna telefonitsi üle tehtud ettepaneku kohta vastas Marko Sahtel – iga arvutikasutaja enda mure on, et tal oleks arvutis viimane pdf versioon ja tema kodulehele millegi lisamiseks vajadust ei näe. E-metsateatist eesti.ee keskkonnas on võimalik samuti kasutada. Kuna aga täitmisel puuduvad lehtede juures klienditoe telefonid, kust abi nõutada, siis esitatakse e-metsateatisi vaid ühel juhul kümnest. Seoses eelpool tooduga tekib eeskätt nendel, kes täidavad teatist mitme aasta tagant, jätkuvalt probleeme. Väikeettevõtja jaoks on metsateatise täitmine enam aega ja raha nõudev. Asi toimib nii nagu on kirjas ülal olevas esimeses juhtkirjutises.

 Mine
#5 Seadused » Täisvastutusega väikeettevõtluse väljasuretamine » 05-01-2014 17:10:03
Johannes
0
Sotsiaalmaksuseaduse (vt. https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013060?leiaKehtiv ) §2 Maksuobjekt (1) kehtestab: „5)füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas;“
Vastavalt kehtivale seadusele maksustatakse 2013. aasta füüsilisest isikust ettevõtja tulu sotsiaalmaksuga kuni summani 52 200 eurot ja käesoleva aasta tulu summani 57 600 eurot. Äriühingu poolt välja makstav omanikutulu (dividendide näol) maksuobjektide nimekirjas ei sisaldu ja seega sotsiaalmaksu tasumist sellelt tulult ei nõuta. Seega on füüsilisest isikust ettevõtja omanikutulu (erinevalt äriühingust saadavale omanikutulule) maksustatud 33%-lise sotsiaalmaksuga. Sellega on seadustatud täisvastutusega füüsilisest ettevõtja omanikutulu ligikaudu 2,5 korda kõrgem maksustamine. Olles sellega vastuolus EV Põhiseaduse põhimõtetega. Arenenud riikides kasutatakse täisvastutusega ettevõtjate maksustamisel osalise vastutusega ettevõtjatega võrreldes täisvastutust omavatele ettevõtjatele soodsamaid maksutingimusi.
2. jaanuari Maalehe intervjuus tunnistab Riigikogu esimees proua Ene Ergma „Eestis pole piisavalt väikeettevõtlust, mis aitaks ära elada.“ Ja intervjuu lõpupoole „Me peame aru saama, et maal saab elu edasi minna siis, kui seal on inimesed.“
Kuldsed sõnad! Kahjuks tehakse kõik selle nimel, et maa tühjeneks inimestest ja elu seal hääbuks. (Vt. http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=7097 ) Kuna taluseadus muudeti kehtetuks ja talu ning talupidaja mõiste meil senini puuduvad on maad, kui põhilist tootmisvahendit, oma ettevõtluses kasutavad füüsilisest isikust ettevõtjad (põllu-, metsa- ja jahimehed) võrdsustatud näiteks notarite ja kohtutäituritega. Riigi seisukohalt vaadates on nad kõik ühetaolised füüsilisest isikust ettevõtjad ehk FIE-d. Kuna tuludeklaratsiooni E-vormi esitajate arv on 6 aastaga vähenenud pea poole võrra, siis tuleb järeldada, et tingimused FIE-de tööks on ebasoodsad. Pea kogu ettevõtlusest saadava maksustava tulu, sealhulgas omanikutulu, maksustamine sotsiaalmaksuga ja äriühingutega võrreldes keerukam raamatupidamine on ilmselt põhilisteks probleemideks.

 Mine
#6 Re: Seadused » Kogu võim kapitalile! » 29-12-2013 12:48:30
Johannes
Saatsin Keskkonnaametisse 29.12.2013 metsateatise arvutis täitmise pikalt kestnud probleemi osas järgmise kirja:
Juhendis http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/me … tsateatis/ on kirjas:
Metsateatise vorm (täidetav pdf-vorm; 2,28 MB). Metsateatise täidetava pdf-vormi edukamaks täitmiseks ja salvestamiseks soovitame metsateatise pdf-vormi esmalt alla laadida oma arvutisse ja alles seejärel täita vajalike andmetega ning salvestada. Metsateatise pdf-vormi allalaadimiseks kliki lingil, ava fail ning file-save as käsklusega salvesta endale sobivasse kohta.
Kahjuks ei toimi see jätkuvalt sellisena. Näiteks peale salvestamist dokumentidesse täitmise alustamisel tuleb ette võõrkeelne hoiatus mida kahjuks ei õnnestu siia kopeerida. Nagu ma aru saan ja ka praktikas kontrollisin pole võimalik täidetud ja näiteks järelkontrollimist vajavat teatist salvestada. Rääkimata salvestamisest sellisena, et tehtud tööd saaks hiljem jätkata. Dokumentide sulgemisel kaob koheselt kogu täidetud osa ja säilib vaid tühi blankett. Kuna sel juhul tuleb kogu töö algusest peale uuesti teha on selline kord täitja aega raiskav. On kahetsusväärne, et taolisena on see olukord kestnud juba aastaid. Üldjuhul ei valda eakad metsaomanikud inglise keelt, valdavad halvasti arvutit ja täidavad sellist blanketti väga harva. See on järjekordne hea näide kuidas riigiametnikud töötavad eeskätt suurettevõtjate huvides. http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=4656 Käesolevaga teen ettepaneku muuta pooltäidetud blankett salvestatavaks selliselt, et selle täitmist saaks hiljem jätkata, samuti võtta aluseks uue teatise koostamisel ning sellest välja trükkida ka allkirjastamiseks sobiv pdf variant. Kõik nii nagu tavapäraselt dokumentides töötamisel toimitakse. Koheselt tuleks parandada kodulehel olev eksitav juhend. Lisaks sellele tuleks täitmise käigus ilmuvad võõrkeelsed hoiatused asendada emakeelsetega, järgimaks muuhulgas ka keeleseadust.
Näis kas ja millal vastavad. Annan vastusest ka foorumis teada.

 Mine
#7 Re: Seadused » Säilitagem elu ka maal. » 20-12-2013 11:49:34
Johannes
Eile, 19.12.2013 toimunud Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu üldkoosolekul, võeti arutluse alla küsimus välja astumisest Eesti Erametsaliidust. Põhjendusena toodi ära mitmeid asjaolusid. Peamiseks põhjenduseks oli, et Erametsaliidu juhtkonna tegevus ei ole kooskõlas erametsaomanike majanduslike huvidega ja ühistu ettepanekud liidu tegevuse muutmise osas pole andnud juba pikemat aega soovitud tulemusi. Otse vastupidi. Suhteliselt hiljuti kiideti ootamatult, ilma oma liikmetega piisavalt nõu pidamata, heaks Hea Metsandustava ja Jahiseadus. Liiga vähe esitati ettepanekuid Metsaseaduse muutmisel. Omapoolseid ettepanekuid metsamajanduse tulukuse oluliseks parandamiseks ei tehtud. Metsamajanduses, erinevalt põllumajandusest, on kaotatud õigus kasutada erimärgistatud diislikütust. Viimase tõttu ei tea mõlemat tegevust omavad ettevõtjad enam kuidas talitada ning tegutsevad seetõttu määramatus olukorras. Metsaveo autode massipiirangute osas pole saavutatud edu. Samal ajal on oluliselt tõhustatud kontrolli piirangutest kinni pidamise osas ja seetõttu on oodata lähemal ajal veohindade tõusu. Põhjendusi oli rohkemgi. Kadumas on lootus Erametsaliitu seesmiselt muuta.
Erametsaliidu tegevuse(tuse) tõttu kaotavad metsaomanikud iga päevaga järjest rohkem raha, mida võiks muu hulgas tõepoolest kasutada ka oma huvide eest võitlejate töö hüvitamiseks. Kui aega ja vahendeid napib, siis tuleb valida, millele neid esimeses järjekorras kulutada. Kas linnulaulu propageerimisele, või tegevusele, mis aitab raha sisse tuua. Kas valed valikud tehakse tahtmatult või teadlikult on juba omaette küsimus. Kuna “kõik on kinni inimese peas”, siis tuleb alustada avaliku arvamuse kujundamisest. Kuigi see on raske, pole sellest pääsu. Mõningal määral teeb asja lihtsamaks see, et meil on vaja paljastada senine vale ja tehtud ülekohus. Teatud määral võib seda võrrelda laviiniga, mille liikuma hakkamiseks piisab ka väikesest nihkest. Ainult siis, kui ühiskond teadvustab millisel määral ja kelle huvides on seni kahjustatud maaelu, hakkavad asjad muutuma.
Lisan siia ka põhiosa oma sõnavõtu tekstist, mida eilsel metsaühistu üldkoosolekul polnud, seoses aja puudumisega, võimalik esitada: Erametsaliidust välja astumise korral ja vähemalt seni, kuni puudub uus üleriigiline katusorganisatsioon, peaksime oma põhikirjale lisama majanduspoliitilisi eesmärke ning sisse viima muid vajalikke muudatusi. Üheks võimaluseks oleks ka jätkata liikmena, algatades samal ajal uue liidu loomise, mis seisaks hea eeskätt metsaomanike majandushuvide kaitsmise eest. Põhieesmärgiks oleks kallutatud avaliku arvamuse tasakaalustamine ja avaliku arvamuse toel peetavad jõulised läbirääkimised seadusandliku ja täidesaatva võimuga. Maaelu hääbumise pidurdamiseks on vaja luua Maaministeerium. Ministeeriumi haldusalasse tuleb koondada põllu-, metsa- ja jahimajandus. See tähendab, et ühe ministeeriumi alluvuses on kõik maal, kui põhilisel tootmisvahendil, baseeruvad majandusharud. Võib olla ka maapiirkondades asuv muu majandus ja teenindus. Keskkonnaministeeriumi asemel on otstarbeks moodustada vastav amet. Regionaalministri ametkond on samuti otstarbekas liita loodava Maaministeeriumiga. Keskkonnaministeerium pole suutnud viia metsa- ja jahimajandust nõutavale tasemele. Pealegi esineb ministeeriumis, selle siseselt, vastuolu
majandamise korraldamise ja looduse hoidmise ning kaitsmise funktsioonide vahel. Lisaks tekitatakse ettevõtjatele asjatult raskusi sundides neid „võimlema“ kahe ministeeriumi haldusalas. Senise õiguskorra arengu tagajärjel on metsade majandamise tulukus järjest halvenenud. Kogu maamajandusega seotud õiguskord tuleb põhjalikult üle vaadata, jälgides ühtlasi ka selle vastavust Põhiseadusele. Maaelu hääbumise pidurdamiseks on vaja luua sobiv õiguskord. Jutud regioonide arendamisest on rahva uinutamine. Rääkida tuleb maaelu hääbumise mõistlikust pidurdamisest. Tuleb lõpetada ja heastada senine maainimeste halvustamine meedia poolt. On kahetsusväärne, et eliidi pisiprobleemidega võrreldes ei leia suured probleemid maaelus, mis kiirendavad selle hääbumist, pea mingit tähelepanu. Riik peab soodustama metsatööstuse ja energiamajanduse arengut selliselt, et tekib piisav nõudlus metsamaterjalidele. Viimane võimaldab kasvatada raiete mahtu, vähendades sellega kasutult hukkuva metsa osatähtsust ja suurendades metsade produktiivsust. Liiga suure võimu koondamine liiga väheste kätte loob soodsa pinnase eesti rahva kui terviku huvide kahjustamiseks. Ühiskonnale on vaja teadvustada, et selle tagajärel kannab tulevikus kahju maa kõrval ka linn. Rahva üldise rahulolematuse sumbutamine Rahvakogu näol ei saa kesta lõpmatult. Üldsuse hüvanguks hüvede loomine maaomanike arvel on Põhiseaduse vastane ja ei saa kesta igavesti. Olles üks EL vaesemaid riike, ei saa meie ühiskond endale lubada luksust kehtestada riigis ühe elaniku kohta, EL võrdluses, suurimal pinnal majandamise piiranguid. Seda enam piirangutega alasid jätkuvalt suurendada koos sellega kaasneva kiidulauluga. Nagu tillukese seinapinna vaatlemisega ei saa pilti kogu majast ei saa me linnulaulu propageerimisega anda ettekujutust maaelust tervikuna. Ilma avaliku arvamuse muutumiseta ei muutu midagi. See käib ka maaelu kohta. Meie soovid jäävad vaid unistusteks kui nende taga puuduvad ümberlükkamatud argumendid, kui me ei suuda anda ühiskonnale kogu pilti „majast“. Loe lisaks: Maaomanike huvide reetmine … http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=6772
Johannes Valk, agraarökonomist, Põhja-Eesti Metsaühistu liige

 Mine
#8 Re: Seadused » Säilitagem elu ka maal. » 14-12-2013 19:32:35
Johannes
Kui rong on juba hakanud liikuma, siis ainus võimalus peale saamiseks on tõmmata hädapidurit. Kui rong on jõudnud juba kaugemale tuleb mõne kiirema liiklusvahendiga sellest ettepoole sõita. Meie suurim häda ei ole mitte vähene esindatus organisatsioonides ja ühtsuse puudumine vaid organisatsioonide kehv töö. Info ei liigu organisatsioonide siseselt. Veel halvemini liigub see ülevalt alla ja alt üles. Maamajanduse valdkonna organisatsioonid ei ole oma kodulehtedele suutnud üles panna korralikult töötavat foorumit. Seda pidevatele lubadustele vaatamata. Kas
on tegemist pigem tahtmatusega? Mitmetel organisatsioonidel on kodulehed mannetud, seal olev info vananenud. Info toimuva foorumi kohta, koos palvega levitada seda, on saadetud nii põllumeeste kui metsameeste üleriigilistele organisatsioonidele. Kas see on jõudnud sealtkaudu sinuni, sinu naabrimeheni. Uuri järgi ja kui mitte, siis küsi – miks? Kõige kindlam on kui saadad tuttavatele lingi ise. Meie suurimaks probleemiks on juurdepääsu puudumine massimeediale. Viimane kujundab avaliku arvamuse. Kui „Sirbi“ peatoimetajaga seonduvat kajastati üliülivõimsalt, siis maamajanduse osas piirdutakse edulugude, linnulaulu, kohaliku toidu ja muu taolise info avaldamisega. Jättes sellega lugejatele mulje, et maal on kõik OK. Varajasemast ajast on ju niigi teada, et maainimesed on laisad, lollid, joodikud, vargad, kasvatavad ja pakendavad narkootikume (narkotalud) ning hoiavad oma taludes kinni ja vägistavad alaealisi tütarlapsi. Varem toimunud põllumeeste aktsioonid Toompeal, piimatilga mahavalamine Raplamaal jms. pöörati oskuslikult põllumeeste vastu, mistõttu nende aktsioonide jätkamine muutus pea võimatuks. Viimane tulede süütamise üritus sisuliselt lihtsalt vaikiti maha. Väärastatud avalik arvamus on meie massimeedia teene. Ajakirjanikud teevad pisilehe peatoimetajaga seonduvast ülisuure probleemi ja mitte ainult vaikivad maha maaelu hävitamise vaid aitavad sellele igati kaasa. Oma särk on ihule lähemal. Kulla inimesed, tulge ometi mõistusele! Võtke omaks demokraatlikum mõttelaad ja mõelge ikka naabrimehe särgi peale ka. Vaadake ikka kaugemale ka. Kas tahate elada linnriigis, kus tulevikus elu maal vaid hingitseb? Kui hävineb elu maal, siis pole pikalt ka Eestimaad. Kui uppuja päästmine on uppuja enda asi ja lähedalseisjad teid hoolega vee alla püüavad suruda, siis on võimalus lasta vaikselt minna või vastu rabeleda ja võimalikult valju häält teha. Logi ülal rohelisel ribal sisse ja kirjuta, mis arvad asjast sina. Räägime inimestega.

 Mine
#9 Re: Seadused » Looduskaitsealadest Pärnumaal » 11-12-2013 20:33:40
Johannes
See on järjekordne kujukas näide, kuidas Eestis Põhiseadusega kehtestatut rikutakse. Piirangutest tulenev saamata jääv tulu jäetakse omanikule koheselt ja piisavas mahus hüvitamata. Olles üks EL vaesemaid riike on meil samal ajal ühe elaniku kohta ilmselt kõige enam piirangute- ja kaitsealust maad. Loomulikult pole sellises olukorras põhiseadusega ette nähtud kohene ja õiglane kompensatsioon võimalik. Koos nõukogude ajast pärineva ministeeriumiga on säilinud ka nõukogude aegne mõttemall … loe täpsemalt: http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=7097 Suurkapitalistide võim on võimaldanud ühiskonnas kehtestada neile sobivad seadused ja jätkuvalt eirata riigi põhiseaduse põhimõtteid. Vähekaitstud ühiskonnakihtide enesekaitse halvamiseks loodi massimeedia kaasabil maainimesest väärkujund, kui laisast, lollist, joodikust ja vargast . . loe täpsemalt: http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=4656
Kogu ühiskonnale vajalike hüvede loomine ühiskonnas vähe kaitstud väikeeraomanike arvel on tegevus, mis võimaldab kapitali kiiremat kontsentreerumist suurkapitalistide kätte. Lisaboonusena tõrjutakse maaelust järjest enam välja väikeomanikke. Väheoluline pole näilise ühiskonna heaolu kasvu reklaamimine. Selle eesmärgiks on ühiskonnas kasvava rahulolematuse pidurdamine. Kahjuks ei mõista ühiskond tervikuna, et seda tehakse väikeomanike rahakoti, nende jätkusuutliku majandamise arvel. Tahtsin siia lisada veel sõna eksproprieerimine. Koleda maiguga sõna – eksproprieerimine on omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Kui meil see vaid nii oleks! Seega on Eesti Vabariigis eksproprieerimine asendatud rõõvimisega. Nüüd hakkan aru saama, miks viimast on hakatud nimetama avalikuks varguseks. Ilmselt jääbki vaid helesiniseks unistuseks olukord, kus riigi poolt valitakse välja mitu piiranguteks sobivat maatükki ja omanikele korraldatakse vähempakkumine. Ainult selliselt tegutsedes selguks kui suur on õiglane hüvitus.

 Mine
#10 Seadused » Säilitagem elu ka maal. » 01-12-2013 14:10:15
Johannes
6
Käesolev kirjutis on valminud üleeile, 29.11.2013 toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsi “Kuhu lähed Eesti põllumajandus 2014-2020?” päevakajaliste teemade põhjal. Kuid mitte ainult. Vaja on tuua enam valgust meie maamajandusruumi. Ruumi võimalikult hämarana hoidmine on kasulik neile, kes sellest omale kasu lõikavad. Valdavale enamusele maamajandussfääris töötavatele ja tootvatele inimestele ning maaelule tervikuna on taoline olukord kahjulik. Pimedas ruumis on end raske positsioneerida. Pea võimatu on valida sobivat liikumissuunda, mille korral oleks välditud kokkupõrkumine takistustega. Me kõik teame, et maaelanikkond väheneb ja vananeb järjest. See on globaalne, pöördumatu protsess. Põhjuseks on teaduse ja tehnika areng. Selle arengu tulemusena kandub järjest enam varem külas tehtud tööst suurematesse keskustesse. Mida väiksem on riik, seda enam kandub see ka riigist välja. Eestis toodetakse vaid väike osa maamajandusele vajalikest sisenditest. Neid kaugemalt hankides lisanduvad täiendavad kulud. Näiteks ajakulu, transpordikulu, võõrkeelse asjaajamisega seotud kulu, vahenduskulu jne. Seega on linnastumine peatamatu protsess ja Eestis, seoses meie väikese turumahuga, on piiratud ka maamajandusele vajalike sisendite tootmine. Seoses vene turu äravajumisega sattus meie põllumajandus lühikese ajaga, piisava nõudluse puudumise tõttu, raskesse olukorda. Riigi poolt raskendati seda olukorda veegi toiduainete, Euroopa riikide praktikaga võrreldes, erakordselt vaba sisseveo võimaldamisega. Seetõttu lisandus objektiivsetele põhjustele veel ka riigi subjektiivne roll. Oluliseks maamajanduse arengut takistavaks subjektiivseks teguriks on ka põllu-, metsa- ja
jahimajanduse jätkuv, nõukogude ajast pärinev, jagamine kahe ministeeriumi vahel. Keskkonnaministeeriumi kahetine, nii mõneski suhtes vastandlik, roll ei kannata kriitikat. Nii ei käituta meist maamajanduse mahult kordades suuremas riigis, Soomes. Sealse Põllumajandus- ja metsamajandusministeeriumi (uuri lähemalt: https://www.google.ee/search?q=maa-%20j … F-8&hl=et) haldusalasse kuulub maamajandus laialdasemalt. Keskkonnaministri poolt konverentsil selle eitamine oli kas ministri poolne vale või võhiklikkus. Riigi subjektiivse tegevuse tõttu on meie tipptasemel põllumajandusest (eelmises liidus) saanud EL tingimustes sabas sörkija. Meist ette minemas on ka meie naabrid – Läti ja Leedu. Seni, kuni riik oma poliitikat ei muuda, jätkub järjest kiirenevas tempos maaelu kontrollimatu mandumine. Teatavasti on põhjala mullad moodustunud peale viimast jääaega. Seetõttu on nad õhukesed ja väheviljakad. Taimekasvatusperiood on lühike, kasvatatavate taimede liikide ning nende sortide valik on põhjalas oluliselt väiksem. Põllumajanduseks sobivad maad asuvad hajali. Eelpool nimetatuid ja muidki asjaolusid arvesse võttes suutis Soome oma põllumeestele välja võidelda täiendavad riiklikud toetused. Seetõttu on toetuste tase neil 4-5 korda kõrgem kui meil. Meie põllumeestele makstav riiklik lisatugi moodustab vaid tühise osa. Sedagi tagasihoidlikku summat pole 2014. aasta riigieelarvesse sisse kirjutatud. See on järjekordne ilmekas näide riigi suhtumisest. Esialgu teatati – küll meie juba maksaksime, aga näe, EL ei luba. Nagu praktika näitab, tegelikult ei tahetagi maksta. Pea igal aastal on nende rahade saamise eest tulnud võidelda. Selle energia võiksid põllumehed pigem panustada tootmisesse. Riigi tahtmatust maaelu toetada näitab ka kütuseaktsiisi ebapiisav kompenseerimine põllumeestele ja kompenseerimisest täielik loobumine metsamajanduses, metsaveokite vähese koormamise nõue, maaomanikke käsist ja jalust siduvad metsa- ja jahiseadus … Lisaks on eelpool nimetatud seadustega ühiskonna huvides tehtavatest piirangutest tulenev omanikutulu vähenemine jäetud ilma piisava riigi poolse kompensatsioonita. Paljud piirangud puudutavad otseselt põllumajandust. Olles üks EL vaesemaid riike on meil samal ajal ühe elaniku kohta ilmselt kõige enam piirangute- ja kaitsealust maad. Loomulikult pole sellises olukorras põhiseadusega ette nähtud kohene ja õiglane kompensatsioon võimalik. Sellisel hulgal kompenseerimist vajavate kaitsealade moodustamisel on oma „tõhusa panuse“ andnud Keskkonnaministeerium. Ministeerium näeb oma esmast eesmärki hoidmises ja kaitsmises, mitte jätkusuutliku majandamise eest hea seismises. Riigi hoolimatu suhtumise tõttu maaelusse saavad meie põllumehed, majandades oluliselt halvemates looduslikes ja majanduslikes tingimustes kui meie konkurendid Lääne-Euroopas, samal ajal lisaks veel kordades väiksemaid toetusi. Olukord järgneval perioodil ei parane, vaid halveneb. EL poolsed toetused jäävad summaarselt küll samale tasemele, kuid samal ajal „sööb“ inflatsioon sellest ära mitukümmend protsenti. Objektiivselt eksisteerivate ja subjektiivselt tekitatud probleemide tõttu ei ole meie põllumajandus ja maaelu tervikuna võrdväärses konkurentsis liitu kuuluvate teiste riikide samade valdkondadega. Kui võrdväärses konkurentsis ei olda, siis hääbub meil elu maal jätkuvalt ja seda üha kiirenevas tempos. Rohkem on lootust nendel suurematel tootjatel, kes majandavad meie parimates looduslikes ja majanduslikes tingimustes. Ja vastupidi. Sellega on kaudselt arvestanud ka riik kaotades viimasegi ebasoodsamaid tingimusi pisut kompenseeriva toetuse. Tuletame meelde, et nõukogude ajal oli Eesti tootmistingimuste alusel jagatud 3 tsooni + väikesaared. Toetamine toimus põhiliselt erinevate kokkuostuhindade rakendamise teel. Nüüdses liidus on aga toiduainete puudus asendunud nende ületootmisega ja olukord seetõttu teine. Siiski tuleb kokku leppida mingid piirid, millest allapoole ei oleks, toidujulgeoleku tagamiseks, toidu tootmist üheski EL liikmesmaal otstarbekas lasta. Eestis tuleb esmalt kõigil tasemetel lõpetada hämamine, valetamine, vassimine ja halvustav
suhtumine maarahvasse. Maamajanduse ruum tuleb teha valgeks, et kõik soovijad ja eeskätt selles ruumis elavad, töötavad ning majandavad isikud näeksid kus asuvad takistused ja ohud. Võimaldamaks valida enda jaoks sobivamaid lahendusi. See on minimaalne, mis riik saab teha ja peab tegema, suhtudes ühetaoliselt oma kõigisse kodanikesse. Riigi poolt vajalikud kulutused selleks on suhteliselt tagasihoidlikud. Kui seda siiski ei tehta, siis tekib küsimus – kelle huvides? Kes sellest kasu lõikab? Nii suurt kasu, et see kaalub üles maarahva jätkuvalt pimeduses hoidmisest põhjustatud asjatud kannatused. Maamajanduse- või pigem Maaministeeriumi loomisega oleks võimalik riigi administratiivkulusi kokku hoida. Ministeeriumi haldusalasse tuleb koondada maal, kui põhilisel tootmisvahendil, baseeruvad põllu-, metsa- ja jahimajandus. Lisaks sellele ka muu maal tegutsev ettevõtlus koos sellise ettevõtluse arendamiseks ja sinna põllumajanduslikust tootmisest siirdujate toetamiseks ette nähtavate vahenditega. Sellega luuakse võimalus panna ministeeriumile vastutus kogu maaelu eest. Keskkonnaministeeriumi asemel võiks olla vastav amet. Maaministeeriumile tuleb liita ka regionaalministri ametkond. Ümberkorraldused on vajalikud juhul kui maaelu hääbumist soovitakse pidurdada. Vanaviisi jätkamine on seni andnud ja annab tõenäoliselt ka edaspidi vastupidise efekti. Maaelu hääbumise pidurdamiseks tuleb oluliselt muuta seadusandlust, kontrollides ühtlasi selle vastavust põhiseadusele. Vastuvõetamatu ja ebainimlik on olukord, et loodust kaitstakse tihti hoolsamini kui selle keskkonnas elavat ja töötavat inimest. Väikeomanikele hüvitamata jäetavate kulutuste arvel ühiskonnale hüvede loomisel puudub õigustus. See ei lähe kokku demokraatliku ühiskonna põhimõtetega. On vaja teha kõik selleks, et ühiskond teadvustaks tõsiasja, et vaid väike osa linnastunud inimesi oskab, tahab ja suudab elada maal, kus on nende jaoks hoopis teised tingimused. Nende tingimuste lähendamisest linnale räägitakse pidevalt. Tegelikkuses toimub vastupidine protsess. Seoses maa tühjenemisega inimestest see protsess järjest süveneb. Näiteks kohalike teede tarbeks riigi poolt eraldatav raha moodustab kogu teedele minevast rahast juba pikemat aega vaid väikese osa. Samal ajal on selliste teede kogupikkus kordades suurem riigimaanteede kogupikkusest. Vajalik on inimeste teadvusest välja juurida sinna kultiveeritud väärarusaam nagu oleks elu maal odavam kui linnas. Tegelikult pole maal samaväärsete elutingimuste loomine üldse võimalik. Kaubavalik maapoes on väike, tihti on toiduained üle seisnud ja pea alati hinnalt kallimad. Igapäevasest tarbimisest välja jäävate kaupade ostmiseks ja teenuste saamiseks tuleb sõita keskustesse. See on seotud lisakulutustega. Pea möödapääsmatu on maal vajadus omada isiklikku autot. Viimasega seotud kulud, seoses kehvade teedega, on tavapärasest suuremad. Julge hundi rind on rasvane. Nälginud karja korral hüpatakse pisku leidmisel üksteisele kõrri ja tugevam saab selle omale. Midagi taolist toimub ka Eesti põllumajanduses. Sel ajal kui üksteisele kõrri hüppame peab riik, kui võimalik lisatoidu andja, peenikest naeru, sest suur osa energiast läheb üksteisega võitlemiseks. Eesti Põllumeeste Keskliidu poolt korraldatud konverentsil jättis PM maaelu arengu osakonna juhataja küsimusele – kui palju on ministeerium arvestanud sellega, et kõiki põllumajandustootjaid me vee peal hoida ei suuda – vastamata. See on täiesti tavapärane näide sellest kuidas ruumi jätkuvalt hämarana püütakse hoida. Kui vastuseks oleks olnud, et nende arvestuste järgi ligikaudu 10 000 ebasoodsates tingimustes väiketootjat peavad tootmise lõpetama oleks järgnenud uued küsimused, mis praeguse ministeeriumi kompetentsist oleksid jäänud kaugele välja. Just seetõttu vajame Maaministeeriumi, kes vastutaks kogu maaelu eest. Konverentsi mitme esineja suust kõlas loosung „räägi inimesega“. Teemegi siis nii. Räägime üksteisega. Vaidleme, kui vaja, et asjad saaksid selgemaks. Vaikimine tähendab allaandmist, lootuse puudumist, vaikset nõustumist meie maaelu hävinemisega. Igaüks väärib oma saatust.
Millist saatust väärid sina, maainimene? Kuigi uppuja päästmine on tema enda asi võiks oma abistava käe ulatada ka ülejäänud ühiskond. Kas või takkajärgi. Heastamaks oma senist mitteadekvaatset suhtumist ja selle baasil tekitatud ülekohut. Olen siinsamas foorumis neid küsimusi üksikasjalikult tõstatanud varemgi ja küsimuste tekkimisel on soovijatel võimalik varasemate aruteludega jätkuvalt tutvuda. Metsaseadusest ja muustki: http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=4546 Kogu võim kapitalile!: http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=4546 Eesti Vabariigi seadusandlus teenib suuräri …: http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5263 Uus jahiseadus viib maaomanikud …: http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5814 Miks järjest suurenevad … puidukogused …: http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5503
Johannes Valk, agraarökonomist, roos@laheroos.ee , www.veed.ee

 Mine
#11 Seadused » Ametnike ja juhtide näivtegevus » 05-06-2013 08:39:49
Johannes
1
Minuni jõudis järgmine e-kiri: Erametsakeskus kutsub 13. ja 14. juunil toimuvatele koolitustele Tallinnas ja Tartus. Teemad: metsaseadus, jahiseadus ja selle praktiline rakendamine ning ulukikahjustuste ennetamise võimalused. Palume edastada kutse kõigile võimalikele huvilistele. Koolitus on tasuta ja toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Koolituspäevade kava: Tallinn 13.06, KUMU auditoorium 15:00-15:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp 15:45-16:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv 16:45-17:15 Kohvipaus 17:15-18:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / esineja selgitamisel 18:15-19:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Taavi Ehrpais
Tartu 14.06, Atlantise konverentsiruum 13:00-13:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp 13:45-14:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv 14:45-15:15 Kohvipaus 15:15-16:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / Jüri Tõnisson 16:15-17:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Olavi Udam Lisainfo: Kaiko Kell, kaiko.kell@eramets.ee või Priit Jõeäär, priit.joeaar@eramets.ee, tel 683
60 67. Lugupidamisega Regina Hansen Erametsakeskuse kommunikatsioonijuht +372 52 75 151 regina.hansen@eramets.ee
Toon siin ära asjaosalistele saadetava avaliku kommentaari: Lugupeetavad Kompetentsed koolitajad võiksid vastata pigem Erametsakeskuse foorumis hulgaliselt püstitatud samateemalistele probleemide tõstatustele. Seadusi, koos saadaolevate lisamaterjalidega, saab igaüks niigi, ilma selleks lisakulutusi tegemata, koduski tutvuda. Teha kulutusi kohalesõidule ja raisata koolituse kuulamiseks oma tööaega, on mõttetu. Eriti kui sealjuures ei saada vastuseid olulistele küsimustele. Isegi kui lektor otsustab õppuse korraldada dialoogi vormis, jätab tulemus tõenäoliselt soovida põhjusel, et küsimused pole lektorile ette teada ja seetõttu ei saanud ta nendele vastamiseks ka ettevalmistusi teha. Taoliste koolituste praktika näitab, et vähem kui paari tunniga ühte teemat, mida kuulaja ei valda, ikka selgeks ei tee. Pealegi on kuulajad erineva ettevalmistusega ja uute teadmiste omandamise võimega. Kokkuvõttes tulenevad siit pettumus ja järjest tühjemad õpperuumid. Jättes kasutamata elektroonilised kanalid, vastamaks tõstatatud olulistele probleemidele ja kutsudes erineva ettevalmistusega inimesed füüsiliselt kohale kõigile ühesugusest lobist osa saama ei ole mõistlik tegevus. Pigem meenutab see nõukogude aega, kus taolist “selgitustöö plaani” oli vaja täita, et siis kuhugi vastav aruanne saata. Vaataks ka veidi asja majanduslikku külge potentsiaalse koolitatava seisukohalt lähtudes. Võttes keskmiseks kohalesõidu kauguseks 75 km (suurematest linnadest kaugemal on metsasus suurem) ja auto km omahinnaks 0,3 eurot saame edasi-tagsi sõidu maksumuseks 150×0,3 = 45 eurot. Sellele lisandub kulutatud aeg kohalesõidule 150:50 = 3 tundi + koolitus 4 tundi = kokku 7 tundi. Võttes töötasuks 5 eurot tund on selle aja väärtuseks 35 eurot. Kokku 45+35 = 80 eurot. Omaniku korral, kellel jääb saamata omanikutulu, võib see olla oluliselt kõrgem. Võrdleme seda näitajat metsast saadava võimaliku tuluga. Näiteks valge lepik hakkepuiduks. Oletame, et sellise metsa keskmine aastane juurdekasv on 5 tm. Ülestöötatud ja hakkimiseks sobivasse kohta välja veetud materjali eest (seoses nõudluse vähesusega) saab arvestada vaid 5,5 eurot hakke puiste m3 eest. Ehk 5.5×2,8 = 15,4 eurot tm eest. Metsa ülestöötamine + väljavedu maksab 14 eurot/tm. Sealhulgas tõstab ligi ühe euro võrra tm-lt hinda hiljutine erikütuse kasutamise keeld metsa majandamisel. Seega jääb metsa majandamiskulude katmiseks “tervelt” 1,4 eurot tm kohta, ehk 7 eurot ha aastase juurdekasvu kohta. Sellest läheb maha veel metsamaa maks 4,5 eurot ja järgi jääb vaid 2,5 eurot metsa majandamiseks. Arvestades koolitusega kaasneva kulu suuruseks 80 eurot kulub sellisel koolitusel osalemiseks 80:2,5 = 32 aasta hektari valge lepiku majandamiseks teenitav tulu. Ehk 32 ha lepiku ühe aastaga teenitav tulu. Tegelikult ei tunnista maksuamet, seoses väljaminekut puuduva dokumendi puudumisega, eraisikust metsaomaniku ja FIE tegelikku osalemiskulu õppusel. Sellega suureneb viimaste maksustamisele kuuluv näivtulu mille alusel nõutakse sisse sotsiaal- ja tulumaks FIE-lt ja tulumaks eraisikust metsaomanikult. Olen kritiseerinud täisvastutusega FIE-de omanikutulu sotsiaalmaksuga maksustamist (jättes samal ajal selle maksuga maksustamata osalise vastutusega äriühingute omanike dividendid, mis põhjustab omanike ebavõrdset kohtlemist, olles sellega vastuolus põhiseaduses sätestatuga) selle kehtestamisest alates. Samuti on põhiseadusega vastuolus jahiseadus ning metsaseadus. Seni kuni kogu võim on kapitalil pole muutusi loota. Vt. http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=4656
Nagu pole loota ka seda, et ametnikud ja juhid suudaksid/julgeksid arutleda/kommenteerida Erametsafoorumis püstitatud metsaomanikele eluliselt vajalikel teemadel. Vt. http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=4546 , http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5263 , http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5814 , http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=6772 , http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5503 . Seni kuni pole neid foorumis, kinnitavad nad vaikimisi välja öeldu vastavust tegelikkusele ja oma võimetust selles osas midagi muuta. Eesti rahva püsimajäämise huvides ei ole nõrk (järjest enam rahva toetusest ilma jääv) riik. Maarahva arvel teenimine ja sealjuures nende mõnitamine halvendab eriolukordades meie territooriumi efektiivse kaitsmise võimet. Selle arvel maksab kapitalile lõivu pea kogu Eesti rahvas. Kui riigiametnikud on võimul olijate käsutäitjad, siis seda enam on taunitav meie juhtide näivtegevus. Johannes Valk, agraarökonomist

 Mine
#12 Re: Seadused » Maaomanike huvide reetmine EEML-i juhtide poolt » 18-05-2013 06:59:03
Johannes
Maakondlikud jahindusnõukogud. Kas organiseeritud taganemine järgmisele kaitsejoonele või meile ebasobivate reeglitega peetava mängu aktsepteerimine? Tõepoolest, lõppenud nädala viimasel tööpäeval hakkas maaomanike huvid reetnud EEML juhtkond kiiresti sebima. Seoses nende poolt heaks kiidetud, 1. juunist kehtima hakkava jahiseadusega, saatsid nad oma liikmetele reedel laiali kirja, kus on öeldud: „… palume Teil esitada oma kandidaate maakondlike jahindusnõukogude koosseisudesse e-postile priit.pollumae@erametsaliit.ee. Palume märkida lisaks esindaja kandidaadi nimele ka tema kontakttelefon, maakond (mille JN kuuluda soovitakse), e-posti aadress. Tähtaeg kandidaatide esitamiseks on 22. mai (k.a.) peale mida koostab juhatus lõpliku nimekirja, mis edastatakse Keskkonnaametile.” Ilmselt seetõttu, et juhatuse koosolek toimub 23. mail Tallinnas EEML-i Mustamäe tee 50 kontoris. Senine praktika on näidanud, et juhatus otsustab ikka seda, mida nende juhid soovitavad. On ju juhid juba ette kandnud hoolt, et juhatusesse ikka “õiged” inimesed saaksid. Taolist, mitmeastmelist, maaomanike poolt mittekontrollitavat, süsteemi kasutades on kindel, et nii nagu reedeti meie huvid seaduses saavad ka nõukogudesse inimesed, keda valivad oma, mitte meie, huvidest lähtuvalt välja EEML juhtidele alluv juhatus ja otsustab lõpuks Keskkonnaameti peadirektor. Kuna ka ühistud ei suuda nii lühikese ajavahemiku jooksul kokku saada kompetentseid koosolekuid, kus valitaks vastavad kandidaadid, on viimste õigus meie huvide esindamiseks vaieldav. Vaata ka kehtima hakkava jahiseaduse ( https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013002) väljavõtet: § 9. Jahindusnõukogu
(1) Jahindusnõukogu moodustatakse regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks võrdsetel alustel jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest. Jahindusnõukokku nimetatakse ka riigi esindaja. Jahindusnõukogu tööpiirkond ei tohi olla suurem kui maakond. (2) Jahindusnõukogu moodustab ning selle koosseisu ja töökorra kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. (3) Jahindusnõukogu pädevusse kuulub: 1) ettepanekute tegemine Keskkonnaametile pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks; 2) põdra, punahirve, metskitse ja metssea (edaspidi ka uluksõralised) küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine; 3) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud käesoleva seaduse § 22 lõike 1 alusel kokkulepitut; 4) ettepanekute tegemine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna piiri muutmiseks; 5) seisukoha andmine jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta. § 10. Halduskoostöö jahinduses (1) Riik võib kaasata jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslikust juriidilisest isikust jahindusorganisatsiooni. Jahindusorganisatsioonide kaasamiseks võib keskkonnaminister sõlmida halduslepingu käesoleva seaduse § 29 lõikes 3, § 36 lõikes 8 ja § 42 lõikes 8 nimetatud ülesande üleandmiseks halduskoostöö seaduses sätestatud korras. (2) Järelevalvet käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab Keskkonnaministeerium. (3) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist, on täitmise edasine korraldaja Keskkonnaamet.
Tuletagem meelde, et maaomanike huve mittearvestav seadus valmistati ette riigiametnike ja jahimeeste esindajate koostööna. Samad ametnikud otsustavad nüüd nõukogusse kuuluvate maaomanike osas. Koostöös jahindusorganisatsioonide nõukogudesse kuuluvate liikmetega jääb ka nõukogudes jäme ots nende kätte, kes valmistasid ette maaomanike huvidele mittevastava seaduse.. Pealegi kui juhtub ime ja võetakse vastu mõni jahimeestele vastukarva otsus, näiteks küttimismahu osas, on selle täideviijad jahimehed. Kuna metsloomakahjusid nad maaomanikele sisuliselt hüvitama ei pea, siis milline huvi neil seda otsust täita peaks olema? Toodust lähtuvalt ei näe mina põhjust, miks maaomanikud peaksid sellist meile ebasobivate reeglitega mängu aktsepteerima. Seda tehes tunnistame ka ise, et seadus on meie jaoks hää ning laseme selle reeglitel end kujundada oma näo järgi. Ühistute juhid peavad otsustama, kelle huve nad kaitsevad.

 Mine
#13 Re: Seadused » Maaomanike huvide reetmine EEML-i juhtide poolt » 14-05-2013 20:33:58
Johannes
Vaatamata sellele, et 26. aprillil sai tõstatatud foorumis käesolev teema, mida täiendasin veel hiljem, mille vaikimisi on heaks kiitnud foorumi külastajad ning mille osas puuduvad senini argumenteeritud vastuväited, jätkab EEML vanaviisi. Nimelt üllitati 8. mail uus samasisuline pressiteade. Vt. http://www.erametsaliit.ee/?p=1241 Nagu selles pressiteates on selgitatud, jäävad metsloomakahjud pea kogu ulatuses maaomanike kanda. Taolisse olukorda asetatud maaomanikel puudub piisav huvi ulukikahjustuste ennetamise teatiste esitamiseks. Tühise kompensatsiooni (väidetavalt alla kümnendiku kahju ulatusest) saamise lootuse tekkimiseks (käesoleval aastal pole sedagi, sest tähtaeg kukkus kuu enne seaduse jõustumist) tuleks eelnevalt tegeleda paberitööga ja kahju ärahoidmiseks teha omapoolseid olulisi kulutusi. Jahipiirkonna kasutajatel on jahimajanduse osas seadusega antud kõik õigused talitamiseks oma äranägemise järgi eraomanduses olevatel maadel. Maaomanikel sisuliselt puudub edaspidi võimalus jahi keelamiseks oma maal (vt. täpsemalt http://www.eramets.ee/foorum/viewtopic.php?id=5814 ). Seetõttu jahipiirkonna kasutajatel puudub vajadus sõlmida lepinguid maaomanikega. Fiaskona – väikeulukite küttimiseks omal maal peavad maaomanikud küsima luba jahipiirkonna kasutajatelt. Isikutelt, kellele põhiseadust rikkudes on antud õigus omavolitseda omanike maadel. Asjad on pööratud pea peale. Sebima ei pea mitte see, kes tahab kasutada omaniku maad jahimajanduslikuks tegevuseks, vaid omanik ise. Maaomanikelt on seaduse jõuga, rikkudes sellega põhiseadust, võetud õigus jahimajanduse korraldamiseks omal maal ja see on antud kõrvalistele isikutele. Omanik saab omal maal lasta vaid väikeulukeid. Seda vaid juhul, kui ta ennast alandab, minnes selleks luba küsima isikutelt, kellele on antud ebaõiglaselt ainuõigus jahimajandada tema maal. Nagu eespool öeldud, pole loota, et jahipiirkonna kasutaja tuleks sooviga sõlmida maaomanikuga lepingut, sest tal puudub selleks vajadus. Üheks võimalikuks seletuseks, miks seadus nii räigel kujul vastu võeti on, et maaomanikele otsustati nende koht kätte näidata, et edaspidi ei tekiks neil tahtmist enam midagi küsida. Seetõttu on ülimalt kahetsusväärne, et need, kes meie eest pidid seisma, meie õiguste eest võitlema, nüüd hosiannat laulavad. Vähendades sellega maaomanike võimalusi saada enda jaoks positiivseid lahendusi. Näiteks kohtusüsteemist. Proovida siiski tasuks, Eriti ühistu toel. Võiks kaaluda ka paigaldada teedelt loodusesse pääsu kohtadesse hoiatavad tahvlid. Näiteks tekstiga: Hoiatus! Jahipiirkond! Jaht toimub sellest ette teatamata. Sisenedes seate ohtu oma elu ja tervise. Selliste hoiatavate tahvlite paigaldamist ei saa keegi keelata. Vastupidi, see peaks olema pigem nõutav, sest üle hiiglaslike jahipiirkondadele rulluvate jahiseltkondade eest on vaja inimesi hoiata.
“Maaomanike seisukohad ja taustainformatsioon jahiseaduse kohta http://www.erametsaliit.ee/?post_type=document&p=817 Tänane jahinduse korraldus pole ökoloogiliselt, sotsiaalselt ega majanduslikult säästlik. Kehtestatud süsteem ei toeta jahindussektori arengut ega selle potentsiaali ärakasutamist maaelu arengu hüvanguks. Pisiparandused seadusandluses aitavad küll üksikuid probleeme ja konflikte leevendada, kuid ilma struktuursete ümberkorraldusteta kaotab Eesti vaid aega (analoogselt lõpuks vältimatu omavalitsuste või haridusreformi edasilükkamisega).
Eesti vajab sarnaselt muu Euroopaga, eelkõige aga sarnaselt põhjamaadega, maaomandil põhinevat jahikorraldust. See võimaldaks tasakaalukamat lähenemist tervele maamajandusele ja metsa ökosüsteemide majandamisele. Argumentatsioon selle vastu pole teadmistepõhine ega praktikas tõendamist leidnud. Tuleb mõista, et metsa ja põllumaa majandamine on tervik, milles põhivastutus peab olema eelkõige ühel isikul – maaomanikul. On ebaloogiline seada kahtluse alla kümnekonna jahimajanduslikult väärtusliku liigi säästev majandamine maaomanike poolt ja anda see riigi poolt mittetulundusühingutele majandada, samas jätta vastutus tuhandete teiste liikide, sh kaitsealuste liikide, hea seisundi tagamise eest maaomanikele.” Soovitan kogu tsiteeritud materjaliga tutvuda. Siin on väga selgelt ära toodud piisavad põhjendused, miks meie jahiseadus oleks olnud vaja põhjalikult ümber teha. Kahtlen, kas see info jõudis enne jahiseaduse hääletamist ikka iga riigikogu liikmeni. Lakmuspaber toimib ikka ainult teatud tingimustes. Lähtudes nendest igati aktsepteeritavatest põhimõtetest ja kiites mõõdutunnet kaotades heaks neid pea täielikult eirava jahiseaduse jääb mulje, et antud juhul on tegemist näivtegevusega, mille eesmärgiks oli uinutada maaomanike tähelepanu.

 Mine
#14 Re: Seadused » Maaomanike huvide reetmine EEML-i juhtide poolt » 12-05-2013 22:16:12
Johannes
Kuna tõstatatu puudutab pea kõiki maaomanikke, siis mitte mingisuguste eriliste isiklike huvidega ega eesmärkidega, rääkimata isiklikust egost, antud juhul tegemist ei saa olla. Küll võib olla isiklik huvi üheks võimalikuks põhjuseks kui reedetakse või hüljatakse maaomanike s.o. enamiku huvid. Nagu antud juhul on toimitud. Kui peale EV taastamist pole rohkem kui 20 aasta jooksul suudetud põhiseadusega vastavusse viia ei metsa- ega jahiseadust, siis on kohatu rääkida maaomanike huvide kohesest mittetäitmisest. Enamgi veel. Kuna esimene neist on hiljuti täiendatud ja teine just vastu võetud, siis plaanitakse põhiseaduse rikkumist jätkata veel pikki aastaid. Seda kõike EEML juhtide (kes on valitud ja volitatud meie huvisi kaitsma) hurraahüüete saatel. Eriti taunitav on see, et juhid ise ei mõista, või ilmselt pigem ei taha mõista, enda osa toimunus. Ma mõtlen eeskätt ülevoolavat heakskiitu, mis ahendab oluliselt protestimise võimalusi. Muidugi on ühiskonna huvides vaja säilitada metsloomade populatsioone ja looduse mitmekesisust. Põhiseadusevastane on teha seda teatud osa ühiskonnaliikmete arvel, ilma kohest ja piisavat hüvitust maksmata. Võimul olijate õhukese riigi poliitika ei võimalda selleks eraldada piisavat ressurssi. Sellele vaatamata on meie mitmesuguste kaitsealde pind, kus majandustegevus on häiritud, ühe elaniku kohta ilmselt Euroopa riikide võrdluses suurim. Sellise poliitika jätkuv heakskiitmine isikute poolt, keda oma huvide eest oleme volitanud võitlema, ei saa olla meile arusaadavatel põhjustel vastuvõetav.
Tõepoolest, ühiskond meid ei toeta. Seda põhjusel, et massimeedia abil on avalikku arvamust pikemat aega töödeldud. Süüd avaliku arvamuse väärastamisele efektiivse vastutöötamise osas ei saa kuidagi panna üksikutele maaomanikele. Isegi mitte EEML-ile ega ühistutele. Seda põhjusel, et meie vastas on liiga ebavõrdne jõud. Küll saab rääkida süüst, et seda pole praktiliselt üritatudki teha. Eriti arutu oli jahiseaduse heakskiitmine. Siit ka sõnad – maaomanike huvide reetmine. Me ei saa rääkida maaomanikuks olemise väärikusest kui väärastatud ühiskondlik arvamus teab maainimest kui lolli, joodikut ja laiska, kes pealegi kaldub veel kuritegevusele. Loomulikult loodi selline kuvand maainimestest, kelle hulka kuulume ka meie, eesmärgiga, et me ei leiaks oma huvide eest võitlemisel piisavalt ühiskonna toetust. Mida ühem on riik, seda paksem on kapitalisti kukkur. Lisan siia lõppu käesoleva aasta jaanuaris minu poolt ette valmistatud pöördumise teksti projekti. Viimast ei peetud EEML juhtide poolt üleelmisel üldkoosolekul arutamisväärsekski. Arvasin tollal, et ei sobinud seetõttu kuna initsiatiiv tuli kõrvalt ja tellimata ning koostatakse samal teemal juhtide endi poolt. Selliseks lootuseks andsid alust jutud vastuvõetavast jahiseadusest kui lakmuspaberist Aga eksisin. Ei sobinud ikka põhimõtteliselt.
Eestimaa eramaaomanike pöördumine kaasmaalaste poole Projekt Lugupeetud kaasmaalased! Eramaaomanikud on üheks vähem kaitstud inimgrupiks ühiskonnas. Selle põhjuseks on meie hajutatus üle riigi, mistõttu meil on raske liituda ning organiseerida näiteks protestiaktsoone pealinnas. Ka oma loomult oleme pigem rahumeelsed ja tagasihoidlikud maainimesed. Eespool nimetatud nõrkusi on pikemat aega ära kasutatud meie vastu, jätkates jahimajanduse valdkonnas siiani nõukogude aegsete tavadega, kus mets ja maa kuulusid riigile. Nii kehtivas kui valmivas Jahiseaduses eiratakse meie põhiseaduslikku õigust mis lubab omanikul „enda omandit vabalt vallata kasutada ja käsutada“. Jahipidamiseks meie maadel on riigi poolt moodustatud vähemalt 5 000 hektari suuruse pinnaga hiiglaslikud jahipiirkonnad. Igas sellises piirkonnas on jahipidamise õigus antud juriidilisele isikule – nn. jahipiirkonna kasutajale. Maaomanikud võivad oma maal jahti pidada vaid väikeulukitele. Sedagi vaid jahipiirkonna kasutaja kirjalikul loal. Antud juhul pole tegemist põhiseaduses nimetatud „avaliku huviga“ mida saab kaitsta ainult taoliste omanikele tehtavate piirangute teel. Seda näitab arenenud demokraatiaga Soome pikaajaline kogemus. Teiseks nõuavad omanikele kehtestatavad piirangud vastavalt põhiseadusele „õiglast ja kohest“ hüvitamist. Viimast pole Jahiseadusega sätestatud. Samuti pole seaduses ette nähtud ühiskonna heaks säilitatavate metsloomade poolt maaomanike kultuuridele tehtavate kahjude riigipoolset hüvitamist. Iga maaomanik peaks need jahimeeste organisatsioonilt iseseisvalt välja nõutama. Olukord kus ühiskonnale vajalikud kulutused jäetakse selle mingi osa (antud juhul põhiliselt maaomanike) kanda ei vasta põhiseaduse mõttele. Maaomanike ja jahimeeste lõputu vaidlus antud küsimuses soodustab põhiseaduses taunitud „vihkamise ja vägivalla“ tekkimist „ühiskonnakihtide vahel“. Nii ühiskond tervikuna kui eraldi iga selle liige teeb lähemal ajal otsuse. Tehtud otsuses peegeldub kas meie ühiskond on jõudmas lääne demokraatliku ühiskonna tasemele või oleme jätkuvalt ida nõukogulike põhimõtete kütkeis. Otsusest selgub kas meie ühiskond on valmis aktsepteerima põhimõtet – „kõigi ja igaühe õigused vabadused ja kohustused on võrdsed“. Rõhuv osa maaomanikest aktsepteerib igaüheõigust – viibida päikese tõusust loojanguni ilma eriloata eramaal – korjata seeni marju pähkleid ja lilli. Tere tulemast puhkama meie metsadesse, niitudele, aasadele .. kus omanikupõhise jahimajanduse korral ei häiri teid üle paljude kinnistute rulluv relvastatud jahiseltskond. Kui
soovite midagi täpsustada või jääda metsa ööbima siis leiate paljudelt meie kinnistutelt sildikesed kus on tihti kirjas ka omaniku telefoninumber. Meie metsa sõbrad on ka metsaomaniku sõbrad. Kestev meie põhiseaduses esitatud põhimõtete eiramine ja lääne demokraatlike põhimõtete jätkuv hülgamine loob eeldused ühiskonnas valitseva moraali allakäigule. Mõranenud ühiskond on nõrk ühiskond ja nõrk ühiskond ei kesta kaua. Eesti riigi nõrgestamine ei ole meie ühiskonna huvides. Hoidkem oma ühiskonda ja abistagem ning kaitskem selleks üksteist tegutsedes ühise rindena!
Maaomanike nimel Eesti Erametsaliit Eestimaa Talupidajate Keskliit Eesti Põllumeeste Keskliit

 Mine
#15 Re: Seadused » Maaomanike huvide reetmine EEML-i juhtide poolt » 12-05-2013 06:02:40
Johannes
Aira Toss nimetab minu argumenteeritud arvamust isiklikuks. Sealhulgas ühtegi esitatud argumenti oma vastuargumendiga ümber lükkamata. Ühelt poolt on see muidugi mugav, sõimlemisega sarnanev, asjale lähenemine. Teisalt, kui minu poolt ära toodud argumente kummutata ei õnnestu, siis näitab see nende paikapidavust. Tänud pr. Tossile kaudse tunnustuse eest! Halvem on asja juures see, et viidatakse sellele, nagu oleks reedetud vaid minu isiklikud huvid ja ülejäänud maaomanike rõhuva enamuse huvidega on olukord vastupidine. Selliste väljaütlemiste aluseks saab olla vaid EEML-i juhtidele nende juhatuse liikmete ja liikmete poolt edastatud sõnum. Kui seda sõnumit pole sellisel kujul edastatud, siis on tegemist viimaste vaikiva nõusolekuga. Vähemalt seni kuni pressiteates ja teistes sõnumites ära toodut EEML juhtide väljaütlemisi pole samal info leviku tasandil ümber lükatud. Kui maaomanikud tunnevad, et nende huvid on rikutud ja nad leiavad südikust seda oma ühistute juhtidele avaldada ning neilt nõuda EEML-ile vastava signaali edastamist, hakkab midagi toimuma. Vastasel juhul mitte. Uppuja päästmine on uppuja enda asi. Üheks võimaluseks on oma sõna ütelda ka käesolevas foorumis. Muidugi, kui nüüd juba ligi 800 aasta pikkuse vastuhakkajate mahasurumise ja hävitamise tulemusena veel piisavalt vastavaid geene on säilinud. Orjusest oleme ametlikult justkui lahti saanud. Tegelikult ei vabane me orjusest ennem kui saame lahti ka vastavast mentaliteedist.

 Mine
#16 Re: Seadused » Maaomanike huvide reetmine EEML-i juhtide poolt » 10-05-2013 06:34:21
Johannes
9.mai õhtul jõudis minuni ja ilmselt ka teiste maaomanikeni, kes osalevad eelmisel aastal välja kuulutatud jahikeeluaktsioonis EEML selleteemaline pöördumine. Toon sellest ära ühe osa:
MTÜ Eesti Erametsaliit Mustamäe tee 50 10621 Tallinn erametsaliit@erametsaliit.ee www.erametsaliit.ee Lugupeetud maaomanik! Eesti Erametsaliit soovib Teid tänada, et osalesite EEML poolt algatatud jahikeelu aktsioonis, mis aitas kaasa uue jahiseaduse vastuvõtmisele. Uus jahiseadus võeti Riigikogus vastu 25. aprillil kuue enamhäälega. 26. aprillil saatis Riigikogu seaduse kinnitamiseks Vabariigi Presidendile ning seadus jõustub 1. juuni 2013. Millised olulised õigused on uue seadusega maaomanikele antud? ? õigus oma maal väikeuluki jahti pidada ? õigus nõuda lepingu puudumisel ulukikahjude osalist hüvitamist ? õigus jahipiirkonna kasutajat välja vahetada ? õigus jahindusnõukogu kaudu kaasa rääkida ulukite arvukuse reguleerimisel maakonnas. Tulenevalt sellest, et Riigikogu võttis uue jahiseaduse vastu kutsume Teid üles lõpetama oma maal jahikeeld. Loomulikult on tulenevalt oma soovist Teil võimalik keeldu endiselt jätkata. …………………………………………………………………………………………………………………………………………… Täname Teid panuse eest ning kordaminekuid edaspidiseks! Lugupidamisega, Taavi Ehrpais MTÜ Eesti Erametsaliit Juhatuse liige
Olen varem siinsamas foorumis kirjutanud, et uus jahiseadus viib maaomanikud vihma käest lausa räästa alla ja seetõttu tundub minule kui aktsioonis osalenud maaomanikule lausa mõnitusena EEML poolt avaldatud “tänu”. Ühelt poolt püütakse pöördumises jätkuvalt alusetult väita, nagu saavutaksid maaomanikud uue jahiseadusega neile põhiseadusega lubatud omandiõiguse kaitse. Teiselt poolt tehakse aktsioonist osavõtjad justkui kaassüüdlaseks selles, et kõik maaomanikud on sattunud pigem halvemasse olukorda. Siiski on siin välja toodud EEML juhtide arvates uue seadusega antud „olulised õigused“, milliseid võib kommenteerida järgmiselt: 1.Väikeuluki jahi pidamiseks vajalikku minimaalset kinnistu pinda tõepoolest vähendati. Samal ajal jäeti uue seaduse sõnastusest välja maaomanike „oluline õigus“, mis ütles: „Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada…või jahipidamist keelata” Olulist kahju tekitav metssiga ja metskits jäeti jätkuvalt suurulukite nimekirja, mille küttimiseks on teatavasti vajalik vähemalt 5000 ha jahipiirkond. Foorumi käesoleva teema alguses ma juba kirjutasin, et jahikeeld uue seadusega pole enam praktiliselt teostatav, seaduse jõustumisega kaotab jahikeeld automaatselt oma mõjujõu. Seda põhjusel, et jahikeelu ala tuleb tähistada, kuid kuidas see peab olema tehtud pole öeldud. Samuti on lubatud ilma maaomanikult luba küsimata või sellest teatamata (isegi takkajärgi!) haavatud või vigastatud looma jälitamine ja hukkamine
jahikeelualal. Taolises olukorras on maaomanik võimetu kontrollima kas asi oli ikka nii või mitte. 2.Kõige tõsisem probleem ulukikahjudega on see, et need kahjud jäävad ka edaspidi maaomanikele praktiliselt hüvitamata. Küll on aga riik uue seadusega end hüvitamise kohustusest pea priiks teinud. Kuna jahindusorganisatsioonidel vastavad vahendid puuduvad, siis on mõttetu minna sisuliselt naabrimehelt mingit hüvitust küsima. Seoses üha langeva tulukusega saab oma metsas viibides veel vaid peamiselt meelerahu, mida püssisuust tulevaga on võimalik edukalt rikkuda. 3.Jahipiirkonna kasutaja väljavahetamise teemal on palju kirjutatud – see mäng ei vääri küünlaid. Ühelt poolt on see praktiliselt teostamatu ja teisalt ka mõttetu, sest seadus jääb ju ikka samaks. 4.Jahindusnõukogus võivad maaomanikud rääkida palju tahavad. Kuna liha jahtijad kasutavad maaomanike maadel kasvatavate metsloomade üleskasvatamiseks sealtsamast saadavat, pea tasuta sööta, siis jutuks see jääbki. Sellises olukorras huvitab jahimehi pigem metsloomade suurem kontsentratsioon pinnaühiku kohta. Isegi kui õnnestub arvukuse osas midagi kirja panna, pole lootus, et jahimehed endale ebasobivaid tingimusi ise looma hakkavad, just suur. Kui need EEML argumendid, et uus jahiseadus on eelnevaga võrreldes oluliselt maaomanikusõbralikum, on ammendavad ja midagi enamat neil pole esitada, siis on selge, miks nad pole julgenud selles foorumi teemas sõna võtta. Põhjuseks on, et aktsepteeritavad argumendid lihtsalt puuduvad. Kogu ehitatud õhuloss ei seisa isegi mitte savijalgadel, vaid sellel puudub üldse tugi. Selle asemel, et tunnistada ettevõtmise armetut läbikukkumist, maalitakse pilt, mis ei vasta absoluutselt tegelikkusele. EEML pöördumise lahtises tekstis on kirjas: Täna kinnitas Eesti Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves uue jahiseaduse. Uus seadus hakkab kehtima alates 1. juunist 2013. Siin on tõestus sellele, millest kirjutasin teema alguses – maaomanike huvide vastase pressiteatega nad julgustavad presidenti ja vähendavad oluliselt maaomanike võimalusi kasutada oma huvide kaitseks õigussüsteemi. Aga teatud juhtudel ongi – mida halvem,