Kaherealine metsataimede istutamise masin ja kombiader maapinna ettevalmistamiseks
Masin on mõeldud avajuursete taimede istutamiseks. Kaherealine masin suudab istutada metsataimed vajadusel kuni 30 cm sügavusele – otse söödi kamarasse. Soovi korral ka kombiadra poolt moodustatud künniviiludele ehk peenardele. Erilise efekti annab masina kasutamise võimalus suuremate taimede istutamisel kuivematel, raskematel, kruusastel ja rähksetel muldadel.
Seal, kus kvaliteetse tulemuse saavutamine inimkäte jõul on pea võimatu. Oleme edukalt istutanud isegi nelja aastase kuuse istikuid. Võimalik on istutada ka madalamas põõsastikus kui pinnas on enam-vähem tasane. Vähem sobivad kändudega ja muude pinnasest enam kui 20 cm välja ulatuvate takistustega alad. Eriti kus kus takistused on varjatud kõrge rohuga või põõsastega. Katsetöid tegime 2025. aastal ja täiendavalt käesoleval kevadel.
Kevadine istutamine on sobivam, sest võimalikud takistused on paremini tuvastatavad. Planeeritud reavahe on 2,2 m. Selleks, et saavutada taimede arv 1500 tk/ha peab iga taime kohta olema 6,7 m2 kasvupinda. Paarisridade omavaheline vahe 3 m. Taimede vahe reas 2,6 m. Sama suur on ka keskmine reavahe (1,1+1,5=2,6 m).
Ühe taime kohta on kasvupinda 2,6×2,6 = ca 6,7 m2. Tööeede omavaheline vahe 5,2 m. Viimasel ajal on soovitatud kasutada istutustihedust 1200 tk/ha. Sel juhul tuleb ühe taime kohta kasvupinda 8,3 m2, keskmine reavahe 3,2 m ja vahe paarisridade vahel 4,2 m. Tööeede omavaheline vahe 6,4 m. Kuna harvester ulatab haarama ca 12 m kauguselt, siis on soovitav teha teatud arvu töökäikude järgi üks laiem vahe metsatehnika edaspidiseks liikumiseks.
Kombiader võimaldab maapinda efektiivselt istutamiseks ette valmistada. Suurte kändude ja kividega pinnases see meetod siiski ei toimi. Töökäigu keskele tõmmatakse vagu ja samaaegselt pööravad täisvinthõlmad kahele poole künniviilud. Viimased tihendatakse adra ratastega. Välja küntud pinnasest moodustub kaks künniviilu ehk istutuspeenart vahega 2,2 m. Parim aeg maapinna mineraliseerimiseks on juuli kespigast septembri lõpuni.
Taimed istutatakse tihendatud ja talvega täiendavalt liitunud künniviiludele/peenardele järgneval kevadel. Selliselt ette valmistatud pinnasele on hõlbus istutada ka käsitsi. Õigeaegselt ümber pööratud künniviilu all on kamar kevadeks lagunenud ja enamik mitmeaastastest umbrohtudest hävinenud. Moodustatud peenardes on topeltkogus mulda ja niiskust ning rohkem metsataimede kasvuks vajalikke taimetoiteaineid.
Vagude põhjas kasvab mitmel aastal vähem taimestikku. Istutatud taimed saavad rohkem valgust ja vao külgedelt rohkem hapnikku. Piki vao põhja on hõlbus liikuda, olukorda kontrollida ja vajadusel ka taimi hooldada. Taimed on hõlpsasti leitavad. Peenar on ümbritsevast maapinnast pisut kõrgem. Niiskes kasvukohas kasvavad taimed peenras seetõttu jõudsamini. Võrdle metsa kasvu kraavide kallastel ja mujal. Võrreldes ketasadraga saadakse oluliselt parem tulemus. Ekskavaatoriga maapinna mätastamine on kordades kallim ja seetõttu ei ole lagedatel aladel see majanduslikult õigustatud.
Meie masinad baseeruvad Pae külas, Lääne-Harju vallas, Harju maakonnas. Võimaliku tööpiikonnana näeme eeskätt Loode-Eestit. Masinad liiguvad omal jõul 360 hobujõulise ratastraktori Fendt Vario haakes. Kunagistele rohumaadele, mis järjest rohkem võsastuvad, oleks otstarbekas istutada metsaamaale sobivaid puuliike. Aeg on raha ja raha võiks olla alati rohkem.
Johannes Valk, agronoom-ökonomist
Tel/WhatsApp +372 5164650,
FB https://www.facebook.com/johannes.valk/