Maaparandus- ja pinnasetööd

Kasutatav tehnika:
Traktor Fendt, 2 ekskavaatorit, 7 erinevat koppa nendele, giljotiin, 2 atra rullmaterjalide paigaldamiseks, laserplaneerija, teehöövel, haagis, laadimishaarats, dreenide läbipesuseade.

Tehnika andmed ja kasutusvõimalused:

Traktor Fendt võimsusega 360 hj on varustatud täielikult astmevaba käigukastiga, mis võimaldab kasutada liikumiskiirusi 0 – 65 km/h. Traktori erinevatesse hüdroväljavõtetesse saab suunata õlikogust vastavalt vajadusele. See masin on asendamatu dreenide ja muude rullmaterjalide paigaldamisel adraga.

Roomikekskavaator Hyundai R140LC-7 14 t on varustatud 70 cm laiuste lintidega, kasutada saab kaeve-, planeer- ja profiilkoppa ning giljotiini, samuti pöördpeaga laadimishaaratsit.

Ratasekskavaator Volvo BL71 on varustatud esilaadurkopaga. Kasutada saab 2 kaevekoppa laiustega 70 cm ja 40 cm ja planeerkoppa laiusega 120 cm..

Rullmaterjalide paigaldamise adrad agregateeritakse Fendt traktoriga. Võimaldavad paigaldada kuni 125 mm läbimõõduga materjale, olenevalt pinnasest, kuni 160 cm sügavusele. Vajalike kallete andmiseks kasutatakse koos laserseadmetega. Kaevik sulgub paigaldamise järel, sellest võib ka raske tehnikaga üle sõita. Hilisem pinna tasandamine on vähe töömahukas. Täpsem kirjeldus asub osas Dreenitorude paigaldamine adraga.

planeeritud & planeerimata

Laserplaneerija töölaiusega 4,5 m on varustatud 6 tugirattaga ja seda agregateeritakse Fendt traktoriga. Töö käigus töödeldakse ala ühte tasapinda ja antakse vajadusel kalded.Tasandatavad alad ei tohi sisaldada kive, kände ja mättaid. Jõudlus 2…4 ha päevas. Laserseade, mis juhib planeerija tööd koosneb saatjast ja vastuvõtjast. Saatja moodustab pöörleva kiire abil etteantud kaldega tasapinna. Sealt saab vastuvõtja signaali ja annab täiturmehhanismile käsu planeerija tõstmiseks või langetamiseks. Vertikaalsuunas ta reageerib kui tasapind erineb soovitust 1,5 – 2cm. Seadmel põleb 3 eri värvusega tuld – rohelise korral on kõik OK, kollase korral on viga lubatud piires ja punase korral on viga liiga suur ja pinda on vaja jätkuvalt töödelda. Soovitud kaldest hoitakse kinni. Väga oluline on ka korraga ühesuguse kaldega tasaseks planeeritava ala pindala. Mida suurem pindala tahetakse sama kaldega tasandada, seda mahukamaks läheb töö, sest pinnase teisaldamise keskmised kaugused kasvavad.
Intensiivviljeluse korral on oluline, et põldudel poleks sulglohke, mis muutuvad äkksademete mõjul liigniiskeks. Eriti suurte sadude korral peab vesi jõudma otse kraavi, sest dreenide läbilaskevõime pole selliste veekoguste jaoks piisav. Kraavivallid on vaja planeerida piisavalt tasaseks võimaldamaks vee jõudmist otse kraavi.

Järelveetav teehöövel on varustatud kokku 5 teraga – kobestustera, 3 tasandus- ja kivide kõrvale lükkamise tera.

Giljotiiniga on võimalik üles töötada kuni 20 cm tüve läbimõõduga metsa.

Pöördpeaga laadimishaaratsiga on võimalik laadida kände, metsamaterjale ja kive.

Dreenide läbipesuseadmega on võimalik uhtuda välja setteid dreenides ja dreenikogujates, samuti üles otsida dreenirikete asukohti.

Täpsem info Jüri Kukk, 5161858.

Põldude tasandamine ja dreenirikete kõrvaldamine

Kaasaja põllumajanduses muutub järjest olulisemaks haritava pinna võimalikult ühtlane seisukord. Näiteks, kui mõni põlluosa on niiskem, siis lükkuvad kevadtööd edasi kuni kogu põld on harimiseks või külviks sobiv. Tööde teostamise optimaalsete tähtaegade jälgimine on sageli võimatu. Samuti esineb probleeme kultuuride hooldamisel, koristamisel ja sügistööde läbiviimisel. Eelpool toodud põhjustel langeb saagikus ja selle kvaliteet ning suurenevad kulud pindalaühikule.
Otstarbekas on välja selgitada võimalikud ajutise liigniiskuse põhjused. Selleks võib olla mulla ja selle all asuva pinnase vähene veemahutavus. Veemahutavust aitavad suurendada sügavkobestamine ja mulla huumusesisalduse tõstmine. Mullahuumuse taset on võimalik tõsta ka haljasväetistaimede ja vahekultuuride kasvatamisega. Näiteks mesika ja keerispea viljelemise teel. Seega esmaseks ülesandeks on salvestada pinnasesse võimalikult suur veevaru. See loob eelduse kõrgema ja kvaliteetsema saagi saamiseks. Vesi = raha.
Siiski tekib pea kõikjal haritaval maal teatud perioodidel paiguti ka ajutine liigniiskus, mis ületab pinnase vastuvõtuvõime. Erakordsete ilmastikuolude korral muutuvad suured alad „järvedeks“ kus kultuurtaimed lühikese ajaga hukkuvad. Sellise olukorra vältimiseks peab sadeveel olema võimalus valguda põllult otse veekogusse. Tavaliselt pole sademeid nii rikkalikult ja vesi valgub põllul olevatesse erineva suurusega sulglohkudesse muutes need kohad lühemaks või pikemaks ajaks liigniiskeks. Mida väiksem on lohu pind ja suurem pealevalgumisala, seda lihtsamini selline olukord tekib. Lahenduseks on sulglohu pindala (vee pinnasesse imbumise ala) suurendamine millega kaasneb ühtlasi pealevalgumisala pinna vähenemine. Selleks tuleb sulglohk tasandada horisontaaltasapinda. Tavalise, sealhulgas ka pikabaasilise planeerjjaga, seda tööd teostada pole võimalik. Selleks tuleb kasutada laserseadme abil juhitavat planeerijat. Kuna planeerimise käigus pinnas tiheneb, siis peale töö teostamist on vajalik järelkobestamine. Planeeritaval alal ei tohi olla hulgaliselt tööd segavaid mättaid, kive ja kände. Üksikud takistused on lubatud. Need koondatakse planeerimise käigus.
Juhul, kui immutusala pinda ei õnnestu piisavalt suurendada tuleb dreenkuivenduse olemasolul kaaluda dreenifiltrite ehitamise vajadust. Viimased võimaldavad vee intensiivsemat valgumist dreeni. Silmas peab pidama seda, et dreenkuivendus ehitati omal ajal teatud normide järgi. Mitmekordset veekogust pole pinnas, ilma selleks midagi ette võtmata, suuteline läbi laskma. Kui on kahtlustada dreenirikete olemasolu tuleb need kohad välja selgitada, lahti kaevata, rike kõrvaldada ja vajadusel dreenid läbi pesta. Savitorudreenide läbipesemine on vaevarikas ja seetõttu kulukas tegevus.
Kuna põldude planeerimine ja dreenirikete kõrvaldamine ei nõua eraldi projekti, siis saab neid tõid operatiivselt teostada. Ajaliselt on kõige õigem teha neid töid kohe peale saagikoristust. Töö parema kvaliteedi huvides peaks maa olema eelnevalt küntud ja rohumaadel-söötidel kamar ka peenestatud. Sulglohkude asukohad ja suurused on võimalik välja selgitada planeerimistöö käigus. Tootjal oleks otstarbekas koostada oma haritavate maade nimekiri ja sinna teha märkusi milliseid töid konkreetsel põllul oleks vaja teha. Täpsemate soovituste saamiseks võib pöörduda artikli autori poole.
Meie kasutame planeerimisel 4,5 m töölaiusega laserjuhitavat planeerijat 360 hj traktori Fendt 936 Vario haakes. Juhul kui põllul on probleemseid kohti näiteks 10% ulatuses kogu pinnast, kujuneb töö maksumuseks üldpinna ha kohta 40…80 €/ha. See kulutus tasub end tõenäoliselt juba tööle järgneval saagiaastal. Lääne – Euroopas ja USA-s on põldude planeerimine laserjuhitavate seadmetega täiesti tavapärane tegevus. Korrastatud maal saadakse parem tulemus kõrgema ja kvaliteetsema saagi näol ja pinnaühikule tehtavate kulutuste vähenemise teel. Kes parimat ei taotle, see head tulemust ei saa.
Johannes Valk, agronoom-ökonomist, 5164650, Helalmer OÜ, roos@laheroos.ee , www.veed.ee

Dreenitorude paigaldamine adraga

Muutuvas majandussituatsioonis tuleb otsida uusi odavamaid lahendusi. Üheks, Eestis seni veel tagasihoidlikult kasutatavaks võimaluseks, on erinevate painduvate rullmaterjalide, sealhulgas dreenitorude, paigaldamine pinnasesse spetsiaalatrade abil.

Meil kasutusel olevad adrad töötavad agregaadis moodsa 360 hj Fendt traktoriga. Töösügavus on kuni 160 cm, olenevalt pinnasest. Laserseade võimaldab paigaldamisel anda soovitud kalded. Viimane on oluline torustike korral kus voolab vesi (sade-, heit- või joogivesi). Nende trasside korral, kus paigaldatav materjal ei tohi otseselt kokku puutuda pinnasega, on võimalik paigaldada esmalt rullmaterjalist toru ja seejärel on võimalik sinna kaabel või täiendav toru sisse tõmmata. Seda kasutatakse näiteks valguskaablite paigaldamisel. Sel juhul saab viimaseid hiljem vajadusel kas lisada või vahetada. Adrad võimaldavad paigaldada maksimaalselt 125mm välisläbimõõduga toru.

Juhul kui kaablit ei tohi paigaldada otsekontakti pinnasega ja ei soovita seda paigaldada torusse, vaid ümbritseda liiva või kruusaga, on võimalik paigaldada toru ümber vastav mahuline materjal. Tegelikult on adraga paigaldamisel rullmaterjalidele kivide poolt tekitatava üleliigse surve võimalus väga väike, sest ader nihutab kivid kahele poole kõrvale ja tõstab kõrgemale üles. Kitsas kaevik täitub töö käigus ja osaliselt ka hiljem peenemate pinnaseosakestega, mis avaldavad materjalile ühtlast survet ilma teda vigastamata. Ka suhteliselt madala kaeviku korral on võimalik torudest kohe peale paigaldust isegi raskete masinatega ilma paigaldatut kahjustamata üle sõita. Ohtlikku kivide ülalt pealelangemist ei toimu. Meie praktikas pole isegi õhukeseseinaliste dreenitorude korral kivide poolt tekitatud rikkeid esinenud.
Traktoril on satelliidisignaalide abil toimiv automaatjuhtimine täpsusega külgsuunas +- 5cm. Seetõttu puudub vajadus sirgete trassilõikude mahamärkimiseks. Traktor jälgib juhi sekkumiseta automaatselt sisestatud punktide vahelist sirgjoont. Kõverjoone korral on võimalus paigaldatava trassi trajektoor esialgu tühikäiguga läbi sõita ning salvestada vastav info masina mälusse. Töökäigu tegemisel jälgib masin siis trassi automaatselt. Pinnases kus esineb kive, kände jms. tõmbame trassi enne materjalide paigaldamist adraga nõutavas sügavuses (vahel ka korduvalt) läbi, selgitamaks välja võimalikud takistused. Üksikud suuremad takistused kõrvaldame ekskavaatori abil. Vee vaba voolu saavutamiseks dreenitorudes võib vigu esineda vaid teatud piirides ja lubatud viga on seotud toru läbimõõduga.

Pehmemal pinnasel töötamiseks on masin varustatud topeltrehvidega. Agregaadi laius koos rehvidega on sel juhul 4,3m. Transportasendis on agregaadi laiuseks 2,8… 3.2 m, mis võimaldab tal objektide vahel liikuda treilerivedu kasutamata.

Eelpool kirjeldatud agregaadiga on paari aasta jooksul paigaldatud ligikaudu 300 km kuivendusdreene ja maakaableid.

Eelised. Ära jäävad sellised tööd nagu trassil kaeviku kaevamine; kaeviku põhja tasandamine ning vajadusel tihendamine ja vajalike kallete andmine; kaablite, torustike ja markeerimislintide eraldi paigaldamine ning kaeviku kinniajamine.
Kordades väheneb pinnase planeerimise, tihendamise ja haljastuse taastamise tööde maht. Töö muutub oluliselt kiiremaks ja kulutused selle teostamisel väiksemaks.Adra kasutamine on eriti otstarbekas maapinna kuivendamisel ja asulaväliste kommunikatsioonide rajamisel. Agregaadiga töötamiseks on vajalik piisav ee laius. See on minimaalselt 4,5 m kui kasutada traktoril topeltrattaid, muidu väiksem. Pinnas peab olema paigaldussügavuseni adraga töödeldav. Kõrval olevad ja ristuvad trassid peavad olema täpselt määratletud vältimaks nende kahjustamist adra poolt, sest töö käigus avatakse pinnas vaid 20…24 cm laiuselt ja seetõttu on visuaalne info olemasolevate trasside asukoha määramisel piiratud.

Lisaks sellele teeme ka pinnase planeerimist koos kallete andmisega laseri juhtimisel ja mitmesuguseid muid mulla- ning muid maaparandustöid.

Kuna asume Harjumaal, siis eelistame Loode-Eestis paiknevaid objekte. Suuremate töömahtude korral on võimalik väljasõit kaugemale.

Täiendav info ja kontakt: Helalmer OÜ, Johannes Valk, GSM 5164650, roos@laheroos.ee , www.veed.ee .